Noorsookirjandus

1. Aidi Vallik - "Mis sinuga juhtus, Ann?"
2. Aidi Vallik - "Mis teha, Ann? "
3. Anette-Marlen Ott - "Katriin! "
4. Barbi-Katrin Lõhmus - "Imesid juhtub harva."
5. Birk Rohelend - "Mina, Mortimer"
6. Erich Kärstner - "Veel üks Lotte"
7. Kamille Saabre - "Mu kuninganna "
8. Ketlin Priilinn - "Maarjamäe kägu "
9. Ketlin Priilinn - "Tüdruk nimega Maricruz "
10. Lehte Hainsalu - "Koerliblikas "
11. Lena Lilleste - "Inimröövlid internetis "
12. Lena Lilleste - "Köhi pappi, või muidu..."
13. Mira Lobe - "Vanaema õunapuu otsas"
14. Olimar Kallas - "Kogu lugu "
15. Ruth Vassel - "Sukk ja saabas"
16. Siiri Laidla - "Pärnaõietee II "
17. Tiit Saksakulm - "Abiturient 2006"
18. Tiit Saksakulm - "Kõrgkooli astuja meelespea"
19. Tiit Saksakulm - "Õppekava läbiv teema: tööalase karjääri kujundamine"
20. Tiit Vahemets - "Koer poiss koolis III"

Pere

luuletus sõpradest

Sõbrad


Iga inimene vajab sõpra,
kellega oleks lõbus ja huvitav.
Mitte mingisugust põtra,
kes soojal maal aina suvitab.

Sõbrad on selleks, et
naerda ja meenutada toredaid aegu.
Alati ei pruugi nad jääda nendeks
ja sellepärast lähed nendega raevu.

Iga järgmine päev on aina toredam,
kuna sõpradel on varuks päris mitu nalja.
Mu sõbrad ei ole koledad,
ning ma ei joo kalja!

Esimene Eesti leht

Esimene eestikeelne ajaleht oli "Tarto maa rahva Näddali-Leht", mille esimene number ilmus 13. märtsil (1. märtsil) 1806.

Perno Postimees ehk Näddalileht (Pärnu : 1857-1885), Esimene leht ilmus 5. juuni 1857.Lehe pealkiri oli Pernu Postimees ehk Nädalaleht. Pernu Postimehe autor oli Johann Voldemar Jansen.

Eesti ajakirjanduse algust loetakse aastast 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.
1806. aastal hakkasid Johann Philip von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte "Tartoma Rahva Näddali-Leht".
Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857 asutatud "Perno Postimees". Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni "Sakalal". 19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte.
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajakirjanduse_ajalugu"



Esimese tulba tõlk.

Tere, Minu Eesti rahvas!

Mina, Perno Postimees,

Kuulutama olen maias,

Reis mis sünnib ilma sees,

Annan teada sulle heaks,

Kuidas kõik maailma maad,

Elavad ja tegutsevad.



Kummalised kuulutused,

Riigi käsud, teadused,

Sündinud asjad, mälestused,

Ja kõik teised teadused,

Sündinud siin, ehk teises riigis,

Saab siin leiba nende riigis,

Mis see kiri teada annab,

Iga mehe kätte kannab.



Kirikutelt, laste koolilt,

põllutöölt ja harimiselt,

Mitmelt asjalt, igalt poolt,

Elajate kasimatusest,

Nende tervist, arstirohtu,

Häda ajal ,abi ohtu,

Lugedes sa leiad siit,

Aga mitte, eba viit.



Andku nüüd siis Jumal sul,

Head meelt ja mõistust ka,

Jõudu,rammu toidust sul,

Aga elu elada,

Jumal saatku armust ka,

(seda pean ma soovima),

Et kui korra sõbraks saame,

hästi kauaks sõbraks jääme.

Elulugu

Minul ja Margus Kasterpalul on sarnast, et meil on mõlemal õed.

Minul ja Margus Kasterpalul on erinevad mängud.