? ??????????????????????????????????????? ????Easy Install Instructions:???1. Copy the Code??2. Log in to
your Blogger account and go to "Manage Layout" from the Blogger Dashboard??3. Click on the "Edit HTML" tab.??4. Delete the code already in the "Edit Template" box and paste the new c BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS ?

teisipäev, 26. mai 2009

Võõrpöördsõnad

Tähendus :

reserveerima - kinni panema, varuks hoidma
dubleerima - kahekordistama; teisikeksemplari valmistama; midagi paralleelselt tegema
imiteerima - matkima, jäljendama, järele aimama
dekoreerima - kaunistama, ehtima
demonstreerima - selgitavalt näitama, esitama või tutvustama
karakteriseerima - iseloomustama
motiveerima - põhjendama, põhistama
kritiseerima - arvustama, vahel parem, laitma
ekspluateerima - kasutama, käitama; marksismi ideoloogias ja majandusteaduses, võõrast tööjõudu kurnama
kalkuleerima - arvestama, kaalutlema; maj kalkulatsiooni tegema, arvutlema
grimeerima - värvi, paruka jm abil nägu teisendama, jumestama

Laused :

1) Meie sugulased reserveerisid meile kena laua, ühes kohvikus.
2) Bensiini hindu dubleeriti.

3) Näitlejad oskavad paljusid kuulsusi imiteerida.
4) Jõuludel dekoreerime perega jõulupuud.
5) Õde demonstreeris kuidas õigesti ujuda.
6) Karakteriseerige mind.
7) Palun motiveerige seda jama.
8) Miks kõik kritiseerivad mind?
9)Ekspluateerige tööjõudu.

10) Ema kalkuleerib kõik majakulud.
11) Kõik klounid grimeeritakse enne nende etteastet.

esmaspäev, 25. mai 2009

lugu.

teisipäev, 5. mai 2009

Eestlaste rahvustoidud


                                                  Eestlaste rahvustoidud

 

 

 

 

 

 

Eestlaste peamiseks toiduks oli vanasti leib ja mitmesugused jahutoidud. 

Piima ja piimasaadusi kasutati vähe.

Lüpsiperioodil valmistati võid ja säilitati soolatult sügiseks ja talveks.

Suur osatähtsus toidus oli herne-, oa-, läätse-, tangu- ja jahusuppidel.

Väga rohkesti kasutati toiduks seeni, marju, pähkleid ja kõiki metsasaadusi värskelt ning soolatult ja hapendatult.

 Kasemahla tarvitati joogina nii värskena kui ka hapendatuna, mida jätkus joogiks hilissuveni.

Toite ja jooke tehti magusaks meega. Pidulikeks toitudeks olid tanguvorstid , seapea, sealiha ja sült e. jaheliha, mida valmistati koos kontidega.

Jookidest valmistati õlut ja mõdu.

 

 

  


 

                                             Eestlaste pulmakombed

 

Eesti pulmakombeid ja – tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest.

Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. 

Laulatuse ja pulmade vaheajal paari veel abiellunuks.

Abielu sõlmimise keskseimaks ja otsustavaimaks toiminguks oli kombekohane tanutamine. 

Pulmalaud kaeti kollektiivsel abistamisel.

Pulmade kõrghetkeks oli tanutamine ehk linutamine. Pruut vabastati nägu ja pead katnud linikust ning see asendati tanuga, ette seoti põll. Mõrsjast sai sellega noorik. Tanu ja põll olid abielunaise peamisteks tunnusteks.


 


 Külalised püüdsid lõpuks pulmakulutusi ühiselt katta, kinkides raha või mitmesuguseid esemeid.


Enamus inimesi jäid pulmamajas ööseks ning siis varastasid agaramad pulmalised kaaslastelt riideid. Järgmisel päeval toimus varastatud asjade peale oksjon. Algselt läks kogutud raha pulmapeo jätkamiseks, hiljem aga pulmapeo jätkamiseks. Lõpuks keedeti traditsiooniline lõputoit – kapsasupp, klimbisupp koorega kartulid vms.


 


  


 


              


 


 


 


                                                        Maausk


 


 


Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.


Erinevalt taarausust puudub tänapäeva maausul ühtne dogmaatika ja reeglistik. Peamisteks põhimõteteks on looduse ja esivanemate austamine. Maausuliste koondamiseks ja maausuliste huvide esindamiseks moodustati 1995. aastal usuline ühendus Maavalla Koda.


Maausku on koos taarausuga seostatud neošamanismiga.


 


 Maausuks või maauskudeks on vahel nimetatud ka teiste rahvaste loodususundeid. Eesti maausulised soovitavad teiste rahvaste loodususkude kohta kasutada pigem nimetusi "omausk", "loodususk" või "põlisusk" või kohalikest keeltest pärinevaid mõisteid nagu "haltiausko".