Oli 20. august ning kaheksas klass pidi minema hommikul Aafrikasse, täpsemalt Lõuna-Aafrika Vabariiki. Kell 6 hommikul oli vaja minna lastel lennujaama, lapsi oli kuus ning üks õpetaja oli ka kaasas. Laste nimed olid Kristin, Maarja, Merlin, Markus, Eero, Sander ning õpetaja Sulev. Enne lennukisse minekut olid lapsed väga põnevil ning käisid lennujaamas poodides. Midagi nad küll ei ostnud, kuid huvitav oli. Kell 8 väljus lennuk ja kõik olid oma kohtadel. Kui lennuk õhku tõusis, hakkasid kõik tüdrukut kisama, mitte valjult. Aafrikasse sõitsid nad täpselt 10 tundi, päris pikk aeg ja kohale jõudes võttis neid lennujaamas vastu Lõuna- Aafrika Vabariigi president,
kes oli väga rõõmus. Õpilased said endale lubada Aafrika reisi, kuna nad kirjutasid kamba peale projekti Aafrika presidendile. Valitseja juhatas lapsed hotelli ja kõik käitusid väga kenast. Hotellis asetses mitmeid inimesi, Hiinast, Jaapanist, Venemaalt ja isegi Prantsusmaalt. Kõik inimesed olid väga sõbralikud ning lahked.
Järgmise päeva hommikul ärkasid õpilased kell 10, edasi läksid nad hommikust sööma. Söök oli maitsev ning õpetaja rääkis edasi:" Nüüd läheme ekskursioonile kõrbesse, seal on küll kurjad kiskjad, kuid te peate ilusti käituma ning kui miskit on pahasti tuleb kohe teatada." Õpilased astusid bussi ja igaüks valis omale huvitava koha akna all. Tee jooksul möödus mitmeid huvitavaid loomi ja kõik pildistasid neid. Kohale jõudes pandi laager püsti ning lapsed käisid ringi. Õhtul tegid nad lõket ja sõid liha. Kui kõik olid oma telkidesse läinud ja juba 10 minutit maganud kuulis Maarja äkki koledat möirgamist. Ta teadis öelda, et see on lõvi, kuid enne läks ta ukse vahele asja uurima. OLIGI!, ta äratas kähku kõik üles ning kõik paanitsesid, karjusid ja jooksid ringi. Õpetaja Sulev kutsus kohale bussi, kuid sai teada, et buss ei tööta nii hilja õhtul. Siis pakkisid õpilased kähku asjad kokku ning panid jooksu. See polnud kõige targem mõte. Paljudel oli surma hirm. Õnneks ei olnud linna väga palju maad, kuid enne nägid nad bensiinijaama. Markus oli klassi kiireim jooksja ning ta lippas kiiresti bensiinijaama, et teatada kiskjate tagaajamisest. Õnneks oli see lahti ning müüja teatas kohe politseisse, et nad võtaksid kähku midagi ette. Peaaegu kõik olid juba bensiinijaamas, kuid siis Kristin avastas et Eero oli kadunud. Ta hüüdis kähku kõigile, et otsigu nad Eerot, kuid keegi ei näinud teda. Õnneks viimasel hetkel jõudis Eero samuti bensiinijaama ja kõik olid õnnelikud, et nad kiskjate eest pääsesid.
Kui politsei jõudis kohale olid kõik samuti rõõmsad, et keegi saaks nad tagasi hotelli viia ja, et lapsed saaksid asjad kähku kokku pakkida, ning kaduda Aafrikast. Õpilased said kella kaheks öösel hotelli, kuid nad olid niiiiiiii väsinud, kui nad oma tubadesse jõudsid. Keegi ei hakanud asju pakkima ning kõik läksid kohe magama.
Hommikul, pakiti asjad. Siis mindi alla sööma, et lennuki reisi vastu pidada ning siis juba suundutigi lennujaama. Õpetaja Sulev luges igaksjuhuks kõik õpilased üles, ning teatas rõõmuga:"Nüüd võite lennukisse minna!", kõik tegid seda kohe. Lend oli pikk ja väsitav. Vahepeal pakuti neile lõunasööki,(see oli kartulipuder, pihvide ja kapsasalatiga. klaas mahla).
Hommikul, pakiti asjad. Siis mindi alla sööma, et lennuki reisi vastu pidada ning siis juba suundutigi lennujaama. Õpetaja Sulev luges igaksjuhuks kõik õpilased üles, ning teatas rõõmuga:"Nüüd võite lennukisse minna!", kõik tegid seda kohe. Lend oli pikk ja väsitav. Vahepeal pakuti neile lõunasööki,(see oli kartulipuder, pihvide ja kapsasalatiga. klaas mahla).
Koju jõudes helistasid kõik õpilased oma vanematele, et nad kähku-kähku koju saaksid. Lapsed said kenasti koju ja isegi õpetaja Sulev sai oma autoga koju minna.
Kõik olid väga õnnelikud ning rõõmsad, et said kähku Aafrikast tulema.
Skeemi autor: Anu Sihv
