Rahvaluule II

Praegusel ajal on ühiskond kõvasti muutunud, sest sada aastat tagasi ei teadnud keegi midagi tehnoloogiast. Vanasti tehti kõik vajalik ise, kuid praegu ei ole vaja ise vaeva näha millegi kallal, lähed aga kõrval asuvasse poodi ja soetad endale vajalikud esemed. Tänapäeval lähevad lapsed kõigepealt lasteada, kus nad saavad algõppe ja siis kooli. Ent vanalajal hakkasid lapsed väga varakult peret töödega aitama. Paljud inimesed elavad tänapäeval siiski korralikkudes, kivist või puidust majades/korterites, aga vanasti elati rehielamus. Vanaaegne mööbel oli väga palju erinev praegusest. Siis ei olnud ju diivaneid, ega korralikke laudu. Praegusel ajal on kõigil oma televiisorid, telefonid, arvutid ja muud sarnased tehnoloogiad.
Rehielamus oli vaid üks tuba, kus siis söödi, magati ja kuivatati vilja. Tänapäeval on majades mitmeid tube. Mängudest ei tasu rääkidagi, sest preagusel ajal on kõik lapsed internetis, ja keegi ei mängi enam keksu, ega sarnaseid mänge, mis olid vanalajal väga populaarsed. Enamasti mängiti vanasti õues, toas olid ju muud tegemised. Meieajal on poes müügil kõiksugu träni, alates nukkudest, lõpetades puldiga juhitavate autodega. Need on tänapäeval populaarsed. Võtaksin nüüd oma lühikese jutu kokku ka, et minumeelest ei ole päris vajalikud mõned tänapäeval olemas olevad esemed. Kui saadi vanasti elatud ilma nendeta, siis miks ei peaks ka praegusel ajal saama?