Võõrpöördsõnad

Tähendus :

reserveerima - kinni panema, varuks hoidma
dubleerima - kahekordistama; teisikeksemplari valmistama; midagi paralleelselt tegema
imiteerima - matkima, jäljendama, järele aimama
dekoreerima - kaunistama, ehtima
demonstreerima - selgitavalt näitama, esitama või tutvustama
karakteriseerima - iseloomustama
motiveerima - põhjendama, põhistama
kritiseerima - arvustama, vahel parem, laitma
ekspluateerima - kasutama, käitama; marksismi ideoloogias ja majandusteaduses, võõrast tööjõudu kurnama
kalkuleerima - arvestama, kaalutlema; maj kalkulatsiooni tegema, arvutlema
grimeerima - värvi, paruka jm abil nägu teisendama, jumestama

Laused :

1) Meie sugulased reserveerisid meile kena laua, ühes kohvikus.
2) Bensiini hindu dubleeriti.
3) Näitlejad oskavad paljusid kuulsusi imiteerida.
4) Jõuludel dekoreerime perega jõulupuud.
5) Õde demonstreeris kuidas õigesti ujuda.
6) Karakteriseerige mind.
7) Palun motiveerige seda jama.
8) Miks kõik kritiseerivad mind?
9)Ekspluateerige tööjõudu.
10) Ema kalkuleerib kõik majakulud.
11) Kõik klounid grimeeritakse enne nende etteastet.

lugu.

Eestlaste rahvustoidud

                                                  Eestlaste rahvustoidud

 

 

 

 

 

 

Eestlaste peamiseks toiduks oli vanasti leib ja mitmesugused jahutoidud. 

Piima ja piimasaadusi kasutati vähe.

Lüpsiperioodil valmistati võid ja säilitati soolatult sügiseks ja talveks.

Suur osatähtsus toidus oli herne-, oa-, läätse-, tangu- ja jahusuppidel.

Väga rohkesti kasutati toiduks seeni, marju, pähkleid ja kõiki metsasaadusi värskelt ning soolatult ja hapendatult.

 Kasemahla tarvitati joogina nii värskena kui ka hapendatuna, mida jätkus joogiks hilissuveni.

Toite ja jooke tehti magusaks meega. Pidulikeks toitudeks olid tanguvorstid , seapea, sealiha ja sült e. jaheliha, mida valmistati koos kontidega.

Jookidest valmistati õlut ja mõdu.

 

 

  

 

                                             Eestlaste pulmakombed

 

Eesti pulmakombeid ja – tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest.

Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. 

Laulatuse ja pulmade vaheajal paari veel abiellunuks.

Abielu sõlmimise keskseimaks ja otsustavaimaks toiminguks oli kombekohane tanutamine. 

Pulmalaud kaeti kollektiivsel abistamisel.

Pulmade kõrghetkeks oli tanutamine ehk linutamine. Pruut vabastati nägu ja pead katnud linikust ning see asendati tanuga, ette seoti põll. Mõrsjast sai sellega noorik. Tanu ja põll olid abielunaise peamisteks tunnusteks.

 

 Külalised püüdsid lõpuks pulmakulutusi ühiselt katta, kinkides raha või mitmesuguseid esemeid.

Enamus inimesi jäid pulmamajas ööseks ning siis varastasid agaramad pulmalised kaaslastelt riideid. Järgmisel päeval toimus varastatud asjade peale oksjon. Algselt läks kogutud raha pulmapeo jätkamiseks, hiljem aga pulmapeo jätkamiseks. Lõpuks keedeti traditsiooniline lõputoit – kapsasupp, klimbisupp koorega kartulid vms.

 

  

 

              

 

 

 

                                                        Maausk

 

 

Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.

Erinevalt taarausust puudub tänapäeva maausul ühtne dogmaatika ja reeglistik. Peamisteks põhimõteteks on looduse ja esivanemate austamine. Maausuliste koondamiseks ja maausuliste huvide esindamiseks moodustati 1995. aastal usuline ühendus Maavalla Koda.

Maausku on koos taarausuga seostatud neošamanismiga.

 

 Maausuks või maauskudeks on vahel nimetatud ka teiste rahvaste loodususundeid. Eesti maausulised soovitavad teiste rahvaste loodususkude kohta kasutada pigem nimetusi "omausk", "loodususk" või "põlisusk" või kohalikest keeltest pärinevaid mõisteid nagu "haltiausko".

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Esitlus

Luuletus

See on siis minu loodud luuletus. Read on võetud mitmetest teistest luuletustest, mille autorid on pildil, all pool näha.

Kõnekäänd

Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal.
Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis kõva mees olla ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.
Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus enne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitumine ajas minulgi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir.
Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. "Õndsam on anda kui võtta," mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusikavõitlusse.Asi lõppes kurvalt. Kõrtsmik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puusepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.

Vanasõnad

Harjutus 1

Heateod ununevad kiiresti, aga halbu tegusid peetakse meeles.
Kui kõht täis, ununeb heategija kiiresti.
Kes tahab vanas eas puhata, peab noorena tööd tegema.
Hea inimene leiab eest sõbraliku maailma.
Silm silma vastu,hammas hamba vastu.
Kõik, mis särab, pole veel kuld.
Rikas mees teeb plaane homseks, vaene tänaseks.
Kuidas sina teisele, nõnda teine sinule.
Helde annab, ahne võtab.
Mis on mõttes, tuleb ka keelele.
Teise silmas pindu näed, aga oma silmas palki ei näe.



Harjutus 2


Rikas mees teeb plaane homseks, vaene tänaseks - see tähendab siis seda, et kõikidel rikastel inimestel on kõik käe ja jala juures, et pole vaja kuskilt minna otsima midagi, alati saab kõik kätte. Ent vaesed peavad tegema juba plaane/otsinguid kust mida otsida.

Kuidas sina teisele, nõnda teine sinule - Kuidas sa käitud teistega, käituvad teised sinuga.

Hea inimene leiab eest sõbraliku maailma - Kui sa oled teiste vastu hea ja üldsegi käitud hästi kõigi/kõigega tuleb sulle kõik palju lihtsamini kätte ja sa oled nö austatud.

Harjutus 3