Eesti kirjanikud

Friederich Reinhold Kreutzwald.

Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks.
Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks.

Jüri Parijõgi

Jüri Parijõgi (2. september 1892, Kunda-Malla vald - 9. juuli 1941, Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.
Õppis Kunda vallakoolis, 1905 - 1909 Rakvere linnakoolis ja 1929 - 1931 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Töötas 1910.aastast õpetajana Rakvere lähedal Kaarli vallakolis, osales 1915 - 1917 I Maailmasõjas ja 1919 - 1920 Vabadussõjas. 1920 - 1929 oli õpetaja Rakveres ja seejärel Tartus. Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas. Kirjandusega tegeles 1912.aastast. Kirjutanud peamiselt jutte ning ka ühe muinasjutukogu. Tema teostes ilmneb lapse hingeelu sügav mõistmine ning isikupärane jutustamisstiil.

Aino Pervik

Aino Pervik (sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Aino Pervik sündis velskri perre.

Aino Perviku abikaasa oli Eno Raud. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud.

Jaan Rannap

Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend. Kirjutanud hea loodustunnetusega loomajutte ja kooliolusid kajastavaid jutustusi.



Leelo Tungal
















Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 1947. Tungal on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke. Aastal 2002 ilmus temalt kaks luulekogu: koondkogu “Käsi on valge ja süda on must. Luulet 1963-2002” ning “Kõige ilusam ema”. Eelmisel aastal ilmus aabitsa juurde lisalugemiseks mõeldud “Anna ja Aadama lood”, mis sisaldavad nii lugusid kui luulet, ning lastelugude raamat “Siri Siriuselt”. Lisaks sellele oli Tungal Hannu Mäkelä “Meistri” värsside eestindaja.













Jaan Kross

















Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinnas – 27. detsember 2007) oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat.
Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.





Tiia Toomet


















Tiia ToometTartu medali kavaler
Sünd 09.02.1947 Tiia Toomet on sündinud Tallinnas ja lõpetanud Tallinna 7. Keskkooli. Lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal. Rajas 1994 Tartusse mänguasjamuuseumi, on selle direktor.Kirjankuna avaldanud jutukogu, kaks luulekogu ja kümmekond lasteraamatut. Kirjutanud stsenaariumi filmile "Klaasikillumäng". Kirjanduse aastapreemia (1997).



Silvia Truu


Silvia Truu on eesti laste kirjanik.








Andrus Kivirähk





Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik.
Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.
Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.
Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige.











Jaanus Vaiksoo





Jaanus Vaiksoo (sündis 5. jaanuaril 1967 Paides) on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik. Jaanus Vaiksoo töötab emakeele ja kirjanduse õpetajana Rocca al Mare koolis ja eesti kirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis.