Dialoog

Tõnisson:Sa mängid täitsa hästi.

Imelik: No ma tänan.

Tõnisson: Ma tahaks ka nii hästi mängida.

Imelik: Küll sa kunagi õpid ka.

Tõnisson: jamh.

Imelik: Tahad õpetan?
Tõnisson: No oleneb, kuidas ma viitsin.

Imelik: Aga peale tunde siis jah!?
Tõnisson: Täna ei saa.
Imelik: Miks?
Tõnisson: Ma lähen täna restorani sööma.

Imelik: Amn.

Filmikunst I

1. Filmikunst sündis 1895. aastal ning esimest korda näidati liikuvaid pilte ühes Pariisi kohvikus.
2. Inimesi hämmastas see, et nad nägid igapäeva elu pilte seinapeal.
3. Charles Chaplin oli esimene kuulus filmitegija ning näitleja.
4. Eesti esimene kinoteater asus praeguses Vene draamateatris.
5. Esimene Eesti mängufilm oli "Päikese Lapsed" ning selle autor oli Theodor Luts.
6. Kolm filmiliiki on: mängufilm, multifilm ja tõsielu- ehk dokumentaalfilm.
7. Multifilmi alaliigid on: animafilmid, nukufilmid ja joonisfilmid.

Eluõnnelik

Ma kuulen vaikset tuult vuhisemas mööda pilvi, kuid ma näen vaid pilvi ja mulle, mis on vikerkaarevärvi. Tunnen sidruni lõhna kuna vikerkaar pildil on kollast värvi. Mina olen igat moodi rõõmus ja näen siin palju loomi. Täpsemalt on need minu lemmkloomad. Eelnes sellele päevale enamasti ebaõnnestunud päev. Kuna kõik oli väga segane. Päev hakkas seebi lõhnaga. Edasi hargnes see oma lemmikloomade peale mõtlemisega. Kell oli 16.00 ning õues oli sooja küllaga. Mingid hääled kostuvad igaltpoolt, täpselt nagu keegi sosistaks koguaeg. Taevas oli üldse heleroheline. Mu jänksil oli üldse sünnipäev ja riputasin igalepoole maja ümber mitmevärvilisi õhupalle. Korraga hakkas vihma sadama, ning peale seda tõusis taevasse vikerkaar. Terve see päev möödus üldse mu kodukandis. Kuidagi sai aga mu jänks aiast välja ning jooksis ära. Otsisin teda peaaegu terve päev taga, aga ei leidnud. Siis panin kuulutused üles igale postile ning natukese aja pärast helises telefon kus teatati, et nemad on näinud seda jänest ning nad võtsid ta enda juurde. Sõitsin kohe sinna ning võtsin jänksu enda kätte. Olin eluõnnelik. Sõitsin koju ning lubasin endale, et ma ei lase enam kunagi jänest silme alt välja.

PS! pildil on minu hobune, mitte jänks.

Eesti kirjanikud

Friederich Reinhold Kreutzwald.

Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks.
Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks.

Jüri Parijõgi

Jüri Parijõgi (2. september 1892, Kunda-Malla vald - 9. juuli 1941, Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.
Õppis Kunda vallakoolis, 1905 - 1909 Rakvere linnakoolis ja 1929 - 1931 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Töötas 1910.aastast õpetajana Rakvere lähedal Kaarli vallakolis, osales 1915 - 1917 I Maailmasõjas ja 1919 - 1920 Vabadussõjas. 1920 - 1929 oli õpetaja Rakveres ja seejärel Tartus. Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas. Kirjandusega tegeles 1912.aastast. Kirjutanud peamiselt jutte ning ka ühe muinasjutukogu. Tema teostes ilmneb lapse hingeelu sügav mõistmine ning isikupärane jutustamisstiil.

Aino Pervik

Aino Pervik (sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Aino Pervik sündis velskri perre.

Aino Perviku abikaasa oli Eno Raud. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud.

Jaan Rannap

Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend. Kirjutanud hea loodustunnetusega loomajutte ja kooliolusid kajastavaid jutustusi.



Leelo Tungal
















Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 1947. Tungal on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke. Aastal 2002 ilmus temalt kaks luulekogu: koondkogu “Käsi on valge ja süda on must. Luulet 1963-2002” ning “Kõige ilusam ema”. Eelmisel aastal ilmus aabitsa juurde lisalugemiseks mõeldud “Anna ja Aadama lood”, mis sisaldavad nii lugusid kui luulet, ning lastelugude raamat “Siri Siriuselt”. Lisaks sellele oli Tungal Hannu Mäkelä “Meistri” värsside eestindaja.













Jaan Kross

















Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinnas – 27. detsember 2007) oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat.
Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.





Tiia Toomet


















Tiia ToometTartu medali kavaler
Sünd 09.02.1947 Tiia Toomet on sündinud Tallinnas ja lõpetanud Tallinna 7. Keskkooli. Lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal. Rajas 1994 Tartusse mänguasjamuuseumi, on selle direktor.Kirjankuna avaldanud jutukogu, kaks luulekogu ja kümmekond lasteraamatut. Kirjutanud stsenaariumi filmile "Klaasikillumäng". Kirjanduse aastapreemia (1997).



Silvia Truu


Silvia Truu on eesti laste kirjanik.








Andrus Kivirähk





Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik.
Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.
Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.
Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige.











Jaanus Vaiksoo





Jaanus Vaiksoo (sündis 5. jaanuaril 1967 Paides) on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik. Jaanus Vaiksoo töötab emakeele ja kirjanduse õpetajana Rocca al Mare koolis ja eesti kirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis.

Vigade parandus

Lugesin suure huviga romaani"Viieteistkümneaastane kapten".
Minu klassiõde suvitab Muhu saarel.
Aedmaasikad on pandud papptopsikutesse, et neid oleks mugavam süüa.
Pontu luusis külavaheteel, nuusutas põõsaid ja tegi igas kohas asja.

Sõin eile maitsvat buberti.
Mu isa on täielik diletant

Ülevaade spordialadest

Ratsutamine, kuulus antiikolümpiamängude kavva esimest korda 680. aastal eKr, mil võisteldi kaarikusõidus ja võidujooksus. Tänapäeval on olümpiamängude kavas kolm ratsutamisala, mis kujunesid lõplikult välja 19. sajandil.
Ratsutamisalade kujunemises mängis suurt rolli sõjavägi, sest neil oli vaja, et hobused suudaksid läbida pikki vahemaid erinevates oludes (kolmevõistlus) ja et neid oleks võimalik kasutada paraadidel (koolisõit). Suurbritannias laialt levinud rebasejahist, kus hobuste seljas liikunud jahimeestel oli vaja hüpata üle hekkide, kiviaedade ja okste, kujunes välja kolmas olümpiala (takistussõit).
Esimest korda kuulus ratsutamine olümpiamängude kavva 1900. aastal Pariisis, kui võisteldi takistussõidus, sellele järgnes 12-aastane paus ent ootamine tasus ennast ära - 1912. aastal Stockholmis olid kavas juba kõik kolm ratsutamisala. Märkimisväärne on, et kuni 1952. aastani tohtisid olümpiamängudel osaleda vaid meestest ratsaväeohvitserid. Pärast seda see nõue tühistati ja nüüd võistlevad mehed ja naised ühises arvestuses, olümpiamedalistiks loetakse ka selle võitnud hobust.
Rahvusvaheline Ratsaspordi Föderatsioon (FEI) asutati 1921. aastal ja tänapäeval kuulub sinna 135 liikmesriiki.

Ka mul endal on hobune, kellega pidevalt tegelen ja ka mitmetel erialadel, näiteks: takistusõidus ning koolisõidus. Minu jaoks on see tore trenn.

Eesti parimad sportlased koolisõidus on Marlen Vassil ning Grete Barake, takistussõidus aga Heiki Vatsel.
Välismaa parim koolisõitja on Andreas Helgstrand.

Iluuisutamine, on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast.
Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna.

Eesti meistrivõistlused toimuvad aastast 1915. Uisuliit asutati 28.novembril 1921 Eesti Talvespordi Liiduna. Peale Teine maailmasõda toimus tegevus Eesti NSV Iluuisutamisföderatsioonina. Eesti Uisuliidu tegevus taastati Eesti NSV Iluuisutamisföderatsiooni õigusjärglasena.
Rahvusvaheline tegevus taastati Rahvusvahelises Uisutamisliidus (ISU) ajutise liikmena 12. november 1991 ja täisliikmena 12. juuni 1993 Eesti Spordi Keskliidus taastati liikmelisus 21. mai 1991. Eesti Olümpiakomitee liige.

Eesti parimad iluuisutajad on Jelena Glebova ja Olga Ikonnikova.

Odavise, odaviske hoovõturada on 30–36,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda raskuskese asub selle all. Oda on ümmargune ja suurem ümbermõõt on tal käepideme kohal.
Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260–270 cm pikk ning naistel vastavalt 600 g ja 220–230 cm.
Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Parema viskehaarde saamiseks võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel.

Eesti parim odaviskaja on Andrus Värnik.

Infot kogusin Vikipeedia.ee ning google.com